Malta 2015

kristjan_vahterKristjan Vahter V-13 – Viisin läbi oma kuu ajalise praktika Maltal. Alustasime lendu Maltale 25. aprilli varahommikul. Lend möödus ilma eriliste viperusteta. Kui Maltale jõudsime leidsin väga huvitava vaatepildi, et kogu saar nägi välja nagu oleks me maandunud kusagil Araabias.  Kõikjal olid kaktused ja muud kõrbe taimed ning kõik majad nägid välja täpselt samasugused. Terves linnas olid majad kollakad ja nägid välja samasugused nagu liiv rannas.

Pärast kohale jõudmist tuli meile lennujaama vastu buss, mis viis meid meie esimesse elukohta Zabbaris. Maja, millesse meid paigutati oli väga hea kuna see oli suhteliselt suur maja. Üks probleemidest, aga oli see, et maja asus väga kaugel meie praktika kohast Popeye Village’is. Zabbaris elades pidime me igapäev sõitma tööle üle 2 tunni ja samal ajal pidime jälgima ka teisi bussi aegasid kuna ümberistumine oli sammuti vajalik. Õnneks muudeti meie elukohta pärast ühe nädalast elamist Zabbaris . Meie teiseks elukohaks sai väga suur ja ilus korter Mostas. Sealt tööle oli tunduvalt vähem ja mugavam sõita, vaid 1 tund bussiga.

kristjanEsimene päev tööl vastas suhteliselt hästi minu ootustele. Meile oli varem öeldud, et me hakkame tegema puidu ja värvimise töid, siis tuli see vägagi loogilisena, et ma pidin hakkama värvima. Töö käigus tuli mulle väga suure üllatusena  see kui  öeldi, et ma ei pea väga korralikult värvima. Algul ei saanud ma aru, et mis mõttes ei pea korralikult värvima, aga siis selgitati, et  see on vana küla ja  seal peab ka kõik vana välja nägema, mis tõttu ei pea väga korrektselt värvima. Kuid pärast esimest päeva ei saanud ma värvimist peaaegu  üldse praktiseerida mis oli minu jaoks väga suur miinus ja üks halbu külgi tööl. Lootsin, et saan praktiseerida väga erinevatel värvimistöödel, kuid nii see kahjuks polnud. Kui muidugi veel lisada, et pidime ka kõnnitee  kive puhastama ja ka neid värviga üle tõmbama. Tööl oli väga hea see, et töötajad olid meie vastu väga mõistvad. Nad said aru, et me oleme põhjamaalased ja me ei ole harjunud sellise päikesega nagu seal oli päev läbi töötama.

tanelTanel Ehatamm LT-14 – Sain kooli kaudu ja väikese juhuse tahtel võimaluse osa oma 20 nädalast praktikast teha välismaal, täpsemalt Malta saarel, keset Vahemerd, Sitsiiliast 96 ja Põhja-Aafrikast 290 kilomeetri kaugusel. Tegemist on kõige ehtsama kultuurikatlaga, kus segunenud ja sulandunud mitmete Euroopa suurimate rahvuste ja ka araabia kultuurid. Minu mulje saarel töötamisest oli, et tööd tehakse inglise moodi, reglementeeritult ja kõvasti. Kui aga tööpäev lõppeb, lendab juhe seinast ja sealsed inimesed oskavad täielikult lõõgastuda. Midagi, mida keskmisele eestlasele elu õpetanud pole.

Saar ise on tilluke ja künklik liivakivikamakas koos kahe väiksema õega – Gozo ja Comino. Gozol on pealt 37 000 elaniku, Cominol talvituvaid inimesi pole. Küll aga asub viimasel, väikseimal, üks hotell. Seegi on talvel (meie klimaatilisel sügisel) suletud.

Minu töökohaks oli Maltal O’Reilley’s Irish Pub, mis asub Bugibba linnas, saare põhjaosas. Esimese nädala praktikakuust elasime koos ülejäänud seitsme eestlasega saare lõunaosas, Zabbari nimelises linnas. Sealt oli Bugibbasse bussiga pea poolteist tundi sõitu. Vahemaa ca 30km. Jah, nii keeruline ongi Malta ühistransport  (top tip, kui Maltale pikemaks jääda, rentida võimalusel auto). Teise töönädala alguses koliti meid aga eraldi korteritesse suhtarvuga 5:3 – kolm meist kolis Bugibbasse ja 5 Mostasse.

Minu töökaaslasteks O’Reilley’s olid kolm tšehhi, 1 bulgaarlane ja 1 itaallane, omanik maltalane nimega Sandro. Ma ei olnud enne Maltal praktika tegemist kunagi baaris töötanud. Õnneks oli Sandro ses osas mõistev ja andis mulle piisavalt aega keskkonna ja tööülesannetega harjumiseks.

Minu tööülesanneteks kujunes lõpuks viisakas ja heatahtlik klienditeenindus. Võiks ju küsida, et mis seost on sel loodusturismiga? Ega loodusega vist väga polegi, turismiga aga küll. Nimelt on Bugibba Malta üks enim turismile orienteeritud linnu. Turistid seal pole aga tavalised, tegelikult on tegemist enamasti Inglismaalt pärit keskealiste ja pensionile läinud inimestega, kes reaaluses pooleldi Maltal elavad. Nii pool aastast. Lihtsalt rahaliselt on see neile võimalik. Nad naudivad elu, söövad väljas, jalutavad, vahel avastavad ka saart. Nii et peale Maltalaste sain ma ka korraliku koolituse inglise päritolu klientidega.

Loomulikult puutusin veidi vähemal määral kokku ka pubi köögipoole ja baaritööga, kuid klientidega suhtlemine ja ühise keele leidmine andis mulle siiski parima kogemuse. Kohtusin uute ja väga huvitavate inimestega, kes minu maailmapilti avardasid ning minuga oma teadmisi ja kogemusi jagasid. Seda nii töökaaslaste, klientide, kui ka vabal ajal leitud kontaktide seas.

Tegelikult on välispraktika nii palju enamat, kui ainult töö. Jah, töö praktiseerimine võõras keskkonnas annab väga palju juurde. Aga need inimesed, keda väljaspool oma mugavustsooni kohtad ning emotsioonid ja kogemused, mida läbi elad, see jätab minu arvates inimesse jälje kogu järgnevaks eluks. Mulle meeldis väga üks lause, mille üks kohalik mulle bussi oodates ütles, kuigi puudutas tolles hetkes vaid ühistranspordi hilinemisi: “You never get lost in Malta, you simply loose some time.” Ja Maltale võiksin ma aega kaotama jäädagi.

tajaTaja Martin LT14 – Käisin praktikal Maltal, minu praktikakoht asus Buggiba linnast veidi väljas põldude vahel. Ettevõtte nimi, milles mul õnnestus kuu aega töötada, oli Malta`s Bird Park.

Minu praktika Maltal oli väga kasulik, õpetlik ja maailmaavardav. Kindlasti tasub oma soovid täpselt kirja panna, siis on vastuvõtval organisatsioonil lihtsam sulle pakkuda just seda, millest oled huvitatud ja mida sooviksid juurde õppida. Tuleb arvestada, et aega on vaid üks kuu.

Kuna õpin Loodusturismi korraldust, siis sattusin just õigesse kohta, Malta Linnuparki. Seal sain tutvuda nii lindude- loomadega kui ka turismiga. Samuti toitlustamise ja kõige sellega seonduvaga. Sain teadmisi nii uute liikide kohta, kui ka selle kohta kuidas  hoolitseda elusolendite eest, kes on inimesest sõltuvad. Töö oli küll kohati raske ja emotsionaalne, kuid mulle meeldis seda kõike seal väga teha. Enamasti jäin tööle kauemaks kui vaja ja ei raatsinud veel koju minna. Ka töökaaslased olid tõelised entusiastid ja südamega asja juures. Ega elusolenditega töötades teisiti ei saakski.

Loomulikult on kõigil alguses väike hirm, kui minnakse tundmatusse riiki, võõrasse keskkonda ja ega see ei olenegi alati vanusest. Kuid alati tasub selliseid võimalusi ära kasutada, sest paremat viisi enda võimete tundmaõppimiseks pole olemas. Minulgi oli alguses väga palju hirme ja kahtlusi, kuid olen endaga rahul, et suutsin need ületada.

Inimesed on inimesed igal pool, mis siis et keel on teine. Kui muidu ei saa, siis on meil olemas ju ka kehakeel ja joonistada-kirjutadagi oskame me kõik. Teineteise mõistmine algab soovist suhelda leides selleks vajaminev julgus. Ükski küsimus, mis seal küsisin, ei jäänud viisaka vastuseta. Leidsin palju uusi tuttavaid ja mõne hea sõbragi. Ei saa mainimata jätta, milline rõõm oli siiski kohtuda Malta eestlastega, mis tekitas omamoodi kojujõudmis tunde. Rõõm on kohtuda kaasmaalastega võõras riigis!

Kui peaks avanema võimalus minna kusagile välispraktikale, siis minu soovitus on see võimalus vastu võtta. Kõik oli vähemalt minu praktika ajal nii hästi organiseeritud, et omalt poolt läks vaja vaid rõõmu see kõik vastu võtta ja hoolega õppida. Olge julged ja rõõmsad. Soovin kõigile selliseid kogemusi ja karta pole midagi.

1eEven Baumann V-13 – Praktika sujus Maltla hästi ning sain hakkama  sellega.  Esimene nädal, kui läksime Maltale siis elasime nädal aega Zabbaris mis asub pealinnast ehk Valletast 10 km kaugusel.  Mõned asjad mulle ei meeldinud seal kus ma elasin, näiteks see, et elekter läks ära ja seal oli päris jahe. Aga muidu oli kõik hästi. Elasime Zabbaris nädal aega ja siis kolisime Mostasse.

Praktika toimus meil Popeye Village’s ehk siis seal kus tehti Popeye film, seal olid Popeye filmi tegelased. Praktikal ma värvisin laudu ning mõni päev korjasime ranna kaldal vetikaid kotti, rohisime ja puhastasime kive. Tassisime ka pudeleid ja kohvitasse.  Vabal ajal käisime söömas, linna peal ringi ning mina käisin koos teistega 2 korda ka ööklubis.  Linna peal oli väga ilus ning  palju vaatamisväärsusi. Tahtsime ühel õhtul ka ilutulestiku show’d vaadata, kuid kahjuks magasime selle maha kuna istusime, sõime ja jõime ühes pubis, kus meie kooli praktikant töötas. Mostas, kus me elasime oli suur elamine ning kahjuks paar korda kadus elekter ära ja vesi kadus mõneks hetkeks. Kuid me kõik saime väga hästi seal hakkama. Kui me Zabbaris elasime siis mulle ei meeldinud see, et loodusturismi õpilane, täiskasvanud naine käitus nagu noor plika ja tõesti ma ei tahtnud temaga suhelda.  Saime muidu kõik üksteisega hakkama ja kõik oli hea. Käisime õhtuti poes süüa ostmas ja paar korda tegime ka ise süüa. Ühesõnaga mulle praktika meeldis ja kõik sujus kenasti.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s