Oulu tekstiilitööpraktika

anne_blogisse Anne Berg  ja Vaike Männik KT-13:  Oulu praktikast 8-28 veebruaril 2015

Kui 8. veebruari hilisõhtul Oulu lennujaama saabudes tervitas meid ootuspäraselt talvine Põhja Soome 15 pügalase külmakraadiga, siis juba samal ööl oli kuulda aknaplekil vihma tilkumist ja näis, nagu oleks sula koos meiega Eestist kaasa tulnud. Sellisteks valdavalt vesisteks jäid ilmad kuni sealviibimise lõpuni.

Ööbimispaika jõudes, võttis meid vastu õppetöökoordinaator Tessa. Pärast korteri ülevaatust ja muid asjakohaseid formaalsusi, leppisime kokku, et järgmisel hommikul tuleb ta maja ette ja esimese koolitee läbime ühiselt.

Järgmisel hommikul, kui jäistel kõnniteedel ukerdasime, (teed olid küll ohtralt killustikuga kaetud), tulid meile üllatusena kõikjal jalgratastel ringi liikuvad linnakodanikud. Aina vaata, et kellelegi ette ei jääks. Rattaid võis näha kõikjal majade ja kaupluste esistel, kohati väga pikkade rividena, ka lumehangedes, mõnel tõmmatud kilekott istme peale vihma kaitseks. Rattad tundusid sellised lihtsad, osaliselt päevinäinud linnarattad, erinevalt meil domineerivatest uutest käikudega maastikuratastest. Hiljem kohtasin linnapildis ka isemeisterdatuid, mõnel kaks ratast ees, mõnel taga.

Oulul oma vanalinna pole, suurem osa linnast oli sõjapõlengutes hävinenud. Raske on kesklinnas eksida, sest linnakaarti vaadates moodustab tänavate kaardistik korrapärase, nagu joonlauaga joonitud ruudustiku. Pea igal tänaval oli näha vilgast ehitustegevust, küll remonditi teid, küll kõrgusid mitmed kraanad ehituste kohal. Meie majutuskoha kõrval ehitusel seisis kollane kraana, meile majakaks, et kiirelt kodutee üles leiaksime.

Koolitee viis meid läbi kauplusterohke kesklinna mere äärde, mis küll saarestike vaheliselt mõjus nagu jõgi. Kalda servas möödusime igal päeval minnes ja tulles paksust politseinikust- kujust, mis seisis vanaaegse turuhoone ees.  Kuju oli omamoodi linnasümboliks ja kuuldavasti püstitatud kellelegi sada aastat tagasi elanud politseinikule. Siis viis tee edasi teatrimaja ja raamatukogu vahelt üle silla Pikisaarele. Veel veidike puidust maju kahel pool teed ja olimegi koolis.

Kool oli mõned aastad tagasi ringi ehitatud endisest villavabrikust. Eraldi hoonetes asusid kauplus ja sööklamaja, viimases lisaks administratsioon ja raamatukogu. Kaupluses olid müügil tekstiili- ja tisleriõpilaste valmistatud käsitööesemed. Koolipäev algas kohalikel kell 8, meile tehti mööndusi ja pidime kooli ilmuma kell 9. Kohalikel algas just siis kohvipaus. Edasi paar tundi õppetööd ja kell 11 oli lõunasöögiaeg. Kella 2 paiku taas kohviaeg. Koolilõuna menüü sisaldas muuhulgas ka valikut toimetoitlastele.

Õppetöö toimus meeldivalt rahulikus tempos, palju oli tunda individuaalset lähenemist õpilastele. Õpetajatel leidus alati tähelepanu kõigile SAM_1585abivajajatele, õppetöö sujus ja tundus, et meelsasti vastati erialalistele lisaküsimustele. Samuti olid meile suureks toeks kaks sõbralikku vene rahvusest õpilast, nemad õppisid koolis esimest aastat ning nende õppeaeg kestab 2 aastat.

Tekstiilitöö sisaldab valdavalt kangastelgedega seonduvat ja sisekujundust, samuti siiditrükki. Paljusid materjale värvivad õpilased ise eraldi värvimisruumis. Õmblustööga seonduvat õpetatakse eraldi erialana.

Kui majaga tutvutud, algas tegusam osa. Esimene nädal möödus meil teooriat läbi võttes ja kangastelgi rakendades. Esmalt õppisime mustri lugemist kangalt, niietuse ja siduse üles märkimist.

Vaatasime kootud kangaproove ja saime valida omale sobiva mustri ja kapist värvilised lõngad, mis hiljem välja ostsime. Teisel päeval moodustasime paberile mustri oma väljavalitud suursallile, tegime arvutusi. Kolmas päev kulus lõnga käärimisele ja soastamisele, neljandal jätkasime rakendamist ja reedeks oli asi niikaugel, et sai värviproove kududa ja veel kahelda, kahelda…

Teine nädal lendas kududes, reede hommikuks sai sall valmis, siis rakendus telgedelt maha ja ülejäänud päev kulges räti narmaid sõlmides. Siis tuli veel üle silitada (triikida- soome k.) ja valmis.

Kolmandaks nädalaks jäi meil tutvumine erinevate telgedega- arvutitelg, gobelääniraam, samuti erinevate tehnikate ja materjalidega- pilutehnika, punumine, dzuut, pabernöör. Osalesime siiditrüki tundides. Tutvusime raamatukogus eelnevate aastate lõputööde kaustadega. Üks päev oli muuseumite päev- külastasime moodsa kunsti muuseumi ja Pohjanmaa ajaloomuuseumi.

Kui kooli minekuks kulus pool tundi, siis koju tulekuks erinevaid teid pidi kordi rohkem. Kui esimese nädala lõpuks olid meid huvitavad kauplused-kirbukad välja peilitud, siis teiselgi nädalal tundus veel, et on jäänud üht-teist sebida. Kolmas nädal aga hakkas kulgema ehtsoomlaslikus rahulikus tempos ja koduigatsuski hakkas vaikselt ligi hiilima. Siiski, 3 nädalat tundus olevat igati sobiva pikkusega aeg, et kõike näha-tunda.

P.S. Arvasin Hemingwaylikult, et kusagil ikka kuuleb eesti keelt ka. Mõtlesin omaette, et kindlasti juhtub see kusagil kaupluses sisseoste tehes, järjekorras seistes või juhuslikult tänaval kaasmaalastest möödudes. Läks aga teisiti…24. veebruaril sisenesin Seppälässe, et vahetada üht varem ostetud rõivaeset. Minu: „Anteeksi,…ostsin,…ja nüüd soovin vahetada…“peale, heitis müüja mulle kõrvalpilgu: „Olgu. Teeme ära! Oma Vabariigi inimesele ikka! Kuigi meil on sildid väljas, et esemeid ei vahetata, aga mis see siis on!“. Otsis veel tagaruumist välja sobiva värvigi. Saigi soovida kaasmaalasele „Head Vabariigi sünnipäeva!“ Siis mööda tänavat astudes, särades ja naeratades, mõelda- nii vähe (palju) siis õnnelik olemiseks vaja ongi! Seda emotsiooni juba teiste eest ei peida! Soovitus: Leidke teiegi võõrsil olles üles see oma eestlane. Hea tuju garanteeritud.

mare_peegelMare Peegel (KT 12)

Leonardo da Vinci programmi raames õnnestus kahel õpilasel viibida Soomes tekstiilieriala praktikal. Valituteks osutusid Mare Peegel ja  Eva Arusoo KT-12-st.
Lendasime siis 11. novembril  Oulusse. Vastu võttis meid kooli välissuhete kordinaator Tessa Erajoki. Ta sõidutas meid meie elupaika, mis asus linnast väljas, endise metsakooli õpilaskodus.
Esimesel koolipäeval  tutvustati meile koolimaja. Tutvusime teiste koolis õpetatavate erialadega  –   puidutöö, multimeedia, õmblemine, savitööd ja muidugi meie tekstiilieriala. Lisaks kangakudumisele õpetatakse seal ka kanga värvimist, kavandamist ,  lõngade värvimist ja kangatrükki. Koolil on oma pood, kus müüakse õpilaste töid.
Edasi kavandasime oma sallid ja kudusime need valmis. Saime ka proovida erinevaid materjale (pabernöör, jäme puuvillane nöör) ja erinevaid võimalusi ühe kanga kudumisel.
Lisaks kangakudumisele külastasime ka üht kohalikku butiiki, kus tutvustati selle toimimist.  Samuti külastasime kunstnik Maia Paavola ateljeed, kus ta rääkis oma loomingust.
Nädalavahetuse sisustasime reisiga Rovaniemisse Arktikumi muuseumisse.
Lisaks külastasime veel Oulu kunstimuuseumi ja Põhjala muuseumi

23075717591a8c_lEva Arusoo (KT-12)

Tekstiilitöö eriala õpilastele oli võimalus sel õppeaastal minna 3 nädalasele praktikale Oulu Koolituskeskusesse, Soome.   Oulu Koolituskeskuse tekstiilitöö eriala on spetsialiseerunud kangakudumisele, lisaks õpitakse süvendatult veel kangatrükkimist ja tekstiilmaterjalide värvimist.  Nimetatud erialade õppimiseks ja õpetamiseks on loodud suurepärased tingimused.  Alates kangakudumisklassidest, mis on sisustatud erinevate telgede ja kus igal õpilasel on oma teljed, lisaks suur valik erinevaid materjale, millest kududa.  Meil oli võimalus selle kolme nädala jooksul ülesse rakendada lõim 2 villase salli kudumiseks.  Tegime kangakudumise tööprotsessi läbi otsast lõpuni.  Õppisime 3 nädalaga palju uut  ja huvitavat, nägime erinevusi töövõtetes mida kasutatakse meil ja mida Soomes.  Lisaks jäi meil veel  aega kududa padjakatteid ja kuumaaluseid, taas erinevate materjalidega, erinevates värvitoonides.  Kogu aeg oli tihedalt sisustatud kangakudumisega, õppetöö kestis iga päev 09:00-16:00. Soome kaasõpilased olid väga toredad ja abivalmid, samuti olid suurepärased õpetajad.  Koolitöö toimus pideva juhendamise ja õpetamise all.  Õpilaste tööd on kõrge kvaliteediga, sest need lähevad müüki kooli juurde loodud kauplusesse Tuuma ja Tikki, mis ongi mõeldud ainult õpilastööde müügikohaks (lisaks tekstiilieriala ka õmbluseriala ja puidutöö eriala õpilaste tööd).

Soome õpilastega koos külastasime kohaliku butiiki ja veel lisaks tekstiilikunstnik Maija Paavola ateljeed.  Mõlemad õppekäigud olid väga toredad.  Ühel nädalavahetusel külastasime Rovaniemi ja sealset muusemi Artikum, lisaks käisin ühel pühapäeval jalutuskäigul loodusõpperajal.  Elasime õpilaskodus, mis asus linnast väljas ja see meeldis meile mõlemale väga.  Õhtuti peale kooli tutvusime Oulu linna ja vaatamisväärsustega,  käisime Oulu kunstimuuseumis ja Pohjan-Pohjosmaa muuseumis.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s