Taani Svinnige 2015

leimo_blogisse

Leimo Laidma A-12 Selle kolme praktikanädala jooksul õppisin tundma Taanit, siin elavaid inimesi ja kombeid. Erialaselt omandasin kogemusi multimeedia vallas. Õppisin uusi asju nii tarkvaraliselt kui ka sellest, kuidas on võimalik videoklippe teha. Üks lahedamaid asju mida proovida saime oli Green Wall. Katsetasime ja proovisime erinevaid võtteid selle taustal ning siis monteerisime Final Cut Pro tarkvaraga. Lisaks sellele kõigele saime kogeda mac arvutites töötamist.

Saabumine
Kõige lahedam kogemus lennukiga lendamise juures oli õhkutõusmine, turbulentsid ja maandumine. Need tekitasid sihukse mõnusa tunde, et tahaks veel. Kopenhaageni lennujaamas tuli meile vastu sealse kooli esindaja ja sõidutas meid Holvesse. Holves asus meie majutuskoht. Elasime majas koos nelja rumeenlasega (vist olid rumeenlased), kes ei osanud inglise keelt ja meil oli kohati raskusi isegi nendega juttu teha. Me saime kaks tuba, kummaski toas olime kahekesti. Veel asus maja teisel korrusel köök ja suur elutuba. Alumisel korrusel olid tualetid ja pesemisruumid. Lisaks veel pesumasin. Meie naabrid olid väga sõbralikud. Kool asus teises linnas nimega Svinninge. Sinna sõitsime me igal hommikul rongiga. Kooli nimi oli Nvpro. Koolipere oli väga sõbralik ja enamus oskasid üsna hästi inglise keelt.

Praktika
Koolis olid meie peamised juhendajad videotiim. Kuna Haapsalu Kutsehariduskeskuses ei õpetata nii spetsiifiliselt filmindust ja videotöötlust siis otsustasimegi keskenduda ainult sellele. Harjutasime kasutama mac arvuteid. Alguses oli üsna keeruline, sest isegi print screeni tegemine käis teistmoodi, võrreldes pcga. Mac arvutites oli videotöötluse ja monteerimise jaoks spetsiaalne tarkvara nimega Final Cut Pro. Esimesel nädalal õppisime seda programmi kasutama lihtsamate videote tegemiseks ja juba hiljem hakkasime ise videoklippe tegema lühivideote tarbeks. Käisime väga tihti õues filmimas. Esimesel korral filmisime Go Pro hero 3+ kaameraga aegluubis videosid igast esemete kukkumistest.
Hiljem mõtlesime välja korralikuma lühifilmi, kus mina näitlesin tavalist inimest ja Kevin Haaboja oli siis agressiivne gängster, kes läks vihaseks minu peale ja hakkas mind tulistama. Seal me kaasasime ka ühe teise kaamera, millega filmis Martin kaugemalt.
Peale seda, kui olime klipid valmis saanud, läksime kooli tagasi ja hakkasime neid kokku monteerima ja lisasime ka efekte, nagu näiteks tulistamise.
Praktiseerisime inglise keelt, seda nii koolis kui ka vabal ajal. Käisime palju Taaniga tutvumas, nii Holbaekis, Kopenhaagenis kui ka Holves. Holbaekis tutvusime ühtede teiste eestlastega, kes olid tulnud Pärnust praktikale – keevitaja erialal.

Kojuminek
Enne lahkumist kinkisime kooliperele Haapsalu Kutsehariduskeskuse shokolaadid. Veel jätsime nendega hüvasti ja rääkisime muljetest. Nvpro kooli poolt saime nende kooli tunnustega t-särgid. Majutuskohas jätsime ka toredate naabritega hüvasti ja pakkisime asjad ning meile tuli järgi kooli töötaja, kes transportis meid Kopenhaageni lennujaama, kus me iseseisvalt lennukile suundusime. Kõik läks suurepäraselt. Kojusõit oli vahva. Taanis oli ilus päiksepaisteline ilm. Eestisse jõudes ootas meid ees tumedad vihmapilved ja isegi vihma tibutas natukene. Kokkuvõtteks oli väga pönev ja kogemusrikas praktika. Kui oleks võimalik, läheks veel kuhugile välismaale õppima!

Kersti Kenimägi HT14 – Praktika toimus ajavahemikus 08.03 -04.04.2015 Taanis, linnas nimega Holbæk. Hooldustöötajate grupist oli koos minuga Ave Vaagert. Praktika toimus meil erinevates hooldusasutustes, Ave töötas koduhoolduses ja mina olin hooldekodus. Olen oma praktika kohaga väga rahul. Töötasin koos vapustavate inimestega, kes olid mulle toeks ja abiks igal sammul. Tutvusin praktikal minu jaoks täiesti uute abivahenditega ja töövõtetega. Taanis on töö väga hästi organiseeritud ja tehtud töötajale lihtsaks ja mugavaks. Oma tervise eest kantakse hoolt igal sammul. Keegi ei tõsta ega venita ennast vaid kasutab selleks abivahendeid või kutsub kolleegid appi. Minu jaoks oli see igati hariv ja kogemuste pagas on hindamatu. Proovin kindlasti samu võtteid ja tehnikaid kasutada oma töös Eesti hooldusasutustes.

Me elasime Holbækist 25 km kaugusel. Selleks, et tööle jõuda, pidime me sõitma rongi ja bussiga. Minul võttis see aega kokku 45minutit. Kuna aga transport Taanis on kiire ja täpne, siis transpordiga probleeme ei olnud, pigem oli see meeldiv elamus. Rongiaknast sai nautida ilusat loodust, sest iga päev oli põldudel näha jooksmas metskitsi ja jäneseid.

Elukohaks oli meil kodumajutus külas nimega Hørve. See on väike küla, kus elab 2400 inimest. Külas on ainult 2 toidupoodi, pagaripood, ehitusmaterjalide kauplus ja kirik. Ümber küla laiuvad ääretud rapsipõllud. Meie käsutuse oli väike korter eramajas, kus oli tuba voodite, diivani ja televiisoriga, köök kus oli olemas kõik toidutegemiseks vajalik inventar ja pesuruum. Pererahvas oli lihtsalt suurepärane. Kui meil oli mure, või kui oli abi vaja, olid nad alati valmis meid aitama. Viimasel päeval kutsusid nad meid õhtusöögile, et tänada meid sealveedetud aja eest.

Ühel nädalavahetusel käisime Kopenhaagenis. See on võrratu linn ja sinna tasub minna tagasi. Järgmine kord külastan kindlasti Divolit, Loomaaeda, Planetaariumi, Christianiat ja Uue Kunsti muuseumi. Vaatamist seal jagub ja linna ajalugu on tunda igal sammul.

Kokkuvõtteks võin öelda, et jäin oma praktikaga Taanis väga rahule. Töö oli huvitav, inimesed on sõbralikud, elukoht oli nagu teine kodu ja Taani on imeilus.

Kevin_kulagin

 

Kevin Kulagin A-13 – Praktika toimus Taanis, täpsemalt öeldes Svinniges asuvas produktsioonikoolis nimega NVPRO. Praktika peamine eesmärk oli uute teadmiste omandamine ning välismaailmaga tutvumine.

Otse loomulikult saime ka palju uusi tutvusi ning harisime ennast Taani kultuuri ja õhkkonnaga.
Otseselt koolis õpitavaga praktika seotud ei olnud kuna Haapsalu Kutsehariduskeskuses me Videotöötlust vähemalt siiamaani õppinud ei ole. Kuid videotöötluse võib IT eriala alla loendada küll.

Millegi üle kurta otseselt ei olegi, kõik sujus nii nagu pidi ja probleeme ei esinenud, kooli õpetajate poolt tuli küll vabandus selle eest, et neil hetkel nii kiire, et ei jõua meiega väga palju tegeleda hetkel kuid saime ise vägagi hästi hakkama ja saime selle eest ka kiita.

Õppisin kindlasti Taani kohta palju, sama saan öelda ka Apple toodete ja kaamerate kohta mida filmimiseks kasutasime, samuti videotöötlusprogrammi kohta mida praktika vältel kasutasime.
Üldjoontes jäin praktikaga rahule, oli huvitav, sai häid muljeid ning mälestusi, õppisin palju uut ning sain uusi tutvusi, tibakene ka taskuraha ning rõõmsa meele heast koolitoidust ning jõusaalist.

rasmus_saksaKevin Haaboja A-13 – Käisin praktikal Taanis ühes väikses koolis, mis asus linnas nimega Svinnige. Kohale jõudsin nii, et läksin Tallinnast lennuki peale, millega ma lendasin Kopenhagenisse ja sealt viis meid üks mees autoga Hørvesse elamiskohta.  See kool kus ma praktikal olin, oli omamoodi, kuna seal õpitakse ainult üks aasta. Seal koolis saab õppida multimeediat, programmeerimist, juuksuriks, puidusepaks, kokaks jne. Ühesõnaga erialade valik on seal suur. Mina ise õppisin seal videotöötlust. Tavaline päev nägi välja selline, et ärkasin kella 6 paiku hommikul ja kui olin oma hommikused tegevused ära teinud läksin kell 7.16 rongi peale ja sõitsin Hørvest Svinnigesse ja jalutasin kooli. Kell 7.35 hakkas iga hommikune jalutuskäik mis kestis umbes 40 minutit. Pärast jalutuskäiku kell 9.00 hakkas hommikusöök, hommikusöögiks sai võisaia või müslit. Peale hommikusööki hakkasin enamasti tegelema videotöötlusega ja tutvusin töövahenditega. Peale hommikusööki saime kuskil 3 tundi töötada ja siis kella 12 paiku tuli lõuna, lõunasöök oli seal väga hea ja valik oli alati küllaldane. Peale lõunasööki saime veel 2,5h tööd teha ja siis sai praktikapäev läbi, tavaline praktikapäev lõppes kell 14.45. Reedel oli veidi teistsugune kord, kus päev lõppes kell 12 ja lõunasööki polnud, aga oli palju sportlikke tegevusi. Üks päev oli seal koolis ka klassiõhtu ja see oli väga lahe, sest seal sain ma suhelda kooli õpilastega ja sain sealt palju uusi sõpru. Praktikal viibisime kokku 3 nädalat ja selle aja jooksul suutsime ka minna tutvuma Taani pealinnaga Kopenhaageniga. Kopenhaagenisse minnes ei teadnud me suurt linnast ja kohalikust ühistranspordist midagi nii, et otsustasime linnas jala ringi liikuda. Käisime tutvumas sellise kohaga nagu Nyhavn, mis oli laevade jaoks tehtud kanal ja ümber kanali olid ehitatud hästi värvilised majad. Hiljem peale Nyhavni külastust läksime käisime ka Freetown Christianasse. See on Kopenhaagenis selline linnaosa kus elavad hipid, kes ei soovi võtta osa seadustest. See linnaosa oli väga omapäraselt ehitatud, sest tõenäoliselt ehitavad nad oma asju nendest materjalidest mida nad leiavad. Seal linnaosas olid väga sõbralikud inimesed ja me ostsime sealt suveniire. Enne kui praktikalt lahkusime viisime koolis iga üks oma valitud inimesesele HKHK šokolaadi, mina viisin šokolaadi ühele mehele nimega Tobias ja sain ka temalt kingi vastu. See laupäev, kus me lahkusime jätsime ka oma Rumeenlastest sõpradele kellega me kolm nädalat Hørves hotellis koos elasime väikse kingi, kuna nad olid meie vastu seal hotellis nii sõbralikud ja abivalmis. Tallinnasse jõudsime 28 märts ja kusagil kella 18.00 paiku. Praktika oli väga tore.

ave_vaagertAve Vaagert HT14 – Algas kõik 8.märtsi ennelõunal kui kogunesime Tallinna lennujaama, et lennata Kopenhaagenisse. Ilm oli külm ja pilvine, lahkuda polnud kahju ja lootsime, et Taanis on parem ilm.Kohale jõudes paistiski päike ja oli väga mõnus ja soe. Buss oli meil vastas ja sõit elukohta võttis umbes tunnikese.

Elasime Hörve nimelises asulas. Kohale jõudes oli esmamulje küll selline, et kuhu meid toodi?! Rapsipõld laius maja ees ja asula keskus teiselpool raudteed. Käisime jalutasime jaama, kust igal hommikul rongile tuli minna ning nägime ära ka toidupoe (tegelikult need polnudki kaugel). Kui aga pererahvas koju jõudis ja me tubadesse saime olime meeldivalt üllatunud. Meie(mina ja Kersti) käsutuses oli mugav väike korter kõige vajalikuga. Järgmine päev käisime läbi teekonna töökohale ja ostsime ära kuupiletid, rongi ja bussisõidu jaoks. Kuna mina juba sõitsin Taani haigena siis esimesed päevad olin sunnitud toas olema ja kohe praktikale ei pääsenud. Kuid tänu Eestist pakiga tellitud ravimitele taandus ka haigus.

Niisiis praktika ajal algas minu hommik kella 5.00 ja kell 6.00 jalutasin juba jaama poole. Minu teekond koduuksest töökohale kestis täpselt tund ja 7.00 olin kohal. Rong, buss ja pool kilomeetrit jala. Grupp milles tööle hakkasin koosnes hommikuti u 10-12 naisest, teine osa tulid tööle pealelõunal ja kokku pidi neid olema 30. Minu esimesed päevad olid koos Nadjaga ja liikuda saime autoga. Kuna tema oli assistent siis olid tal ka mõned kindlad kliendid kus ta iga päev käima pidi ja mõnel korral isegi mitu korda päevas. Temaga koos olles nägin ma, kuidas ta tegi hapnikuravi ja toitis klienti sondi abil mis oli ühendatud makku. Samas oli tema see, kes võis komplekteerida arsti raviskeemi järgi ravimeid järgmiseks kaheks nädalaks. Kuna Nadjal olid ka vabad päevad nädala sees, siis minul tuli tööd teha ka teiste naistega koos ja siis liikusin ka jalgrattaga nagu alguses teada oli. Nendel päevadel kui olin teistega, nägin ka tavahooldaja tööd. Nendega koos oli vaja vahetada mähkmeid, pesta klienti, siduda haavanditega jalgu, aidata jalga tugisukki, toita abivajajat või valmistada talle hommiku või lõunasöök. Oli ka neid kes põdesid suhkruhaigust ja neil oli vaja kontrollida veresuhkrut ja teha insuliinisüsti. Hooldaja töö oli ka ravimite kätte andmine mis olid juba eelnevalt komplekteeritud.

Kuna piirkond mida teenindati oli iga päev sama, siis said kliendid juba nädala jooksul kuidagi omaseks ja tuttavaks. Mõne aja pärast oli mul juba selge, kes kus elab ja enam vähem ka need toimingud, mida teha oli vaja. Kuna kõik inimesed elasid oma korteris, siis olid nende kodudes olemas kõik nende abistamiseks vaja minevad abivahendid. Nii need päevad möödusid, midagi oluliselt uut ma ei näinud, kuna minu praegune töö on kiirabis, kus samuti kõige sellega kokku puutun. Välja tuua uuet asjadena võiks siis ainult tõstukite ja mõnede abivahendite kasutamist. Paljude asjadega olen ma oma töös kokku puutunud. Imestama pani see, et selline teenus on kõigile puudega inimestele ja ka üle 70 aastastele tasuta ja riigi poolt organiseeritud. Ning kuni lõpuni jäi mulle ikka arusaamatuks see, et kui ka abivajav inimene elas koos oma lähedastega siis nendel puudus igasugune kohustus oma pereliiget hooldada ja abistada.

Kõik need inimesed kellega koos ma tööd tegin olid väga sõbralikud ja abivalmis. Oma tööd nad tõesti armastasid ja hoolisid väga oma klientidest. Ka kõik abivajajad olid väga toredad ja rõõmsameelsed, vaatamata sellele, et mõned neist peavad oma elu voodis veetma. Vabal ajal käisin ma võimalikult palju mööda Holbeaki linna ja sõitsin ka rongiga erinevatesse asulatesse. Käisime ka koos Kerstiga Kopenhaagenis ja nägime ära selle väga kauni linna. Olgugi,et meie praktika kestis neli nädalat, siis ei tekkinud kordagi sellist tunnet, et tahaks juba koju. Taani oligi väga kodune. Kahju, et see keel aga meie jaoks nii võõras on ja ega selles grupis kus mina tööl olin polnud just palju neid, kes inglise keeles suhtlemisega hakkama said. Kõige üllatavam oli just see, et noortele tegi keel raskusi, hakkama said pigem 40-60 aastased. Minu jaoks oli see väga huvitav ja silmaringi laiendav kogemus ja jäin selle praktikaga rahule.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s